kaubamaja liftis koos
kahe teismelise plikaga, seljaga
nende poole, vaatasin läbi
klaasseina eskalaatoritel sõitvaid
inimesi. selja taga rääkis
üks plika: “need soomlased
on ju nüüd siin.
ma pean oma soome
keelt pisut üle vaatama.
mis see kass oli -
kissa või kiska?” teine
vastas: “ei tea. vist
kiska.” läksin välja. bussi-
peatuses möödusin ühest vanemas
keskeas lühemast mehest,
näost oli näha, et
ta on joodik, aga
täna olid ta üle
kõrvade ulatuvad hallinevad juuksed
korralikult kammitud. silmad korraga
nii põlesid tema punetavas
näos kui ka olid
hägususeni tuhmid, nagu üheksa-
teistkümnenda sajandi eesti
talupoegadel fotode peal.
tal oli hall pintsak
seljas, valge triiksärk
selle all, kaine päeva
riided, võimalik, et ta
oli teel mõne olulise
naise juurde, ema või
õe või laste ema
juurde. ta vaatas mulle
otsa, ei pööranud pilku
ära, ta pilgus oli
kainuse sõgedat, pingutusrohket
uljust, millega ei osanud
midagi peale hakata ei
mina ega temagi vist.
--
Aare Pilven blogi "pilve koht."
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti